Rohtlate taimestik

Kevadel, kui lumi muutub sulamisveeks ja sajab hoovihma, hakkavad arenema ja õitsema rohttaimed. Kuna suvi on kuum ja vett vähe, peavad taimed paari kuu jooksul valmima. Selliseid taimi nimetatakse efemeerideks.

Rohtla kliima on sobiv kuivalembeliste tihedapuhmikuliste kõrreliste kasvuks. Selliseid taimi kasvab rohtlates väga palju erinevaid. Need taimed on kuuma suvega hästi kohastunud, kuna põua saabudes keeravad nad oma lehed rulli, vähendamaks aurumist. Näiteks Argentiinas mägipampas loeti ühe kuupmeetri kohta 89 taimeliiki.

Pilt: https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-rohtla/

Sagedamini võib neist kohata habeheina, preeria- ja piisonirohtu, mis kõik kasvavad Põhja-Ameerikas.

Lisaks kõrrelistele võib rohtlast leida ka „kompasstaimi.“ Kuivades tingimustes pöörduvad nende taimede lehed serviti põhja-lõuna suunas. Kui nad pööravad oma lehed servaga lõuna suunas, siis hoiavad nad oma lehti päevase päiksekiirguse eest, millega vähendavad nad ka aurumist. Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus, mis takistab tuule liikumist lehepinna lähedal. Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis auramise intensiivsust vähendab. Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist.

Rohtlate kliimatingimused võimaldavad kasvada vaid väga vähestel puudel.

Neist üks on hõbevaher. Selle taime lehtede alumine külg on valge ja kui puu tuule käes õõtsub, sätendavad ta lehed.

Pilt: http://www.hortes.ee/search/h%C3%B5bevaher/
Hõbevahtra lehed.

Teine puu, mida võib kohata Põhja-Ameerika rohtlates, on hikkoripuu, mille puit on nii elastne, et sellest võib valmistada suuski.

Pilt: https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-rohtla/

Kõrrelistega kõrvuti kasvavad rohtlas ka poolpõõsad, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud. Levinumad neist on pujuliigid.

Peale kõrreliste ja puhmikute kasvavad rohtlates ka samblikud ja lühiealised õistaimed (pojengid, kullerkupud ja tulbid). Leidub ka poolpõõsaid, mis on maapealt rohelised, maa alt aga puitunud.

Pilt: https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-rohtla/
Pojengid

Pilte taimedest, mis kasvavad rohtlas: 

Pilt: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlataimed.htm

Iirised. Kuna iiirised on sibulaga taimed, siis nad saavad koguda talveks endale sibulasse toitaineid, et talv ülde elada ja kevadel uued pealsed ajada.

Selline näeb välja rohtla üldiselt:

Pilt: https://et.wikipedia.org/wiki/Rohtla