Inimtegevus rohtlates

Viljakate muldade tõttu on rohtlad praeguseks enamasti üles haritud. Looduslikku taimkatet üldse on vähe alles jäänud ning päris puutumata rohtlaala polegi.
Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama.

Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. 

Mais

Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu.

Tavaliselt on ulatuslikud rohtlad oma reljeefilt üsna tasased, mis loob head eeldused põllutöömasinate kasutamiseks. 

Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud  ja maa saagikus väga kõrge. 

Nisu

Teraviljakasvatus rohtlates sõltub suuresti sademeterežiimist, mis võib aga eri aastatel olla üsna erinev. Ikalduaastad vahelduvad väga heade ja saagiküllaste aastatega. 

Teistest kultuurtaimedest kasvatatakse rohtlates päevalille, sojauba,  rapsi, suhkrupeeti, arbuuse ja meloneid.

Pilt rohtlapõldudest.

Peale põllumajanduse, kasutavad inimesed rohtlaid veel ära. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt kariloomi. Leidub ka palju tähtsaid maavarasid, mida sealt kaevandatakse. Maa-alused kaevanduses ja metallurgiatehased reostavad loodust ja hävitavad muldi.

Info: http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-22-1.htm