Keskkonnaprobleemid rohtlates

Rohtlapiirkondades esineb nii mõnigi keskkonnaprobleem. Põllupidajatele on probleemiks näiteks selline keskonnaprobleem nagu sage tugev tuul. Kuna põllud on üles haritud ja neil pole tihedat taimekatet, siis seda haritud osa ei kaitse miski. Muidu looduslikel rohtla maalappidel on peal tihe taimekate, mis kaitseb. Tugevate tuulte vältimiseks istutatakse põldude vahele metsakaitseribasid.

Pilt: https://annaabi.ee/download.php?i=93700
Haritud rohtla

Tugevad tuuled on põldudele niisama ka ohuks, kuid veel eriti kevadel enne seda, kui taimed on jõudnud üles tõusta. Kui kevad veel kuivad ka, siis tekivad suured tolmutormid, mis viivad põldudelt minema palju mulda ja saagid hävivad.

Pilt: https://annaabi.ee/download.php?i=93700
Tolmutorm

Kui aastate viisi ühe koha peal põldu peetakse, võib muutuda maapind viljatuks. Seal ei oleks võimalik mõne aja enam põldu harida. Ka seda loetakse keskkonnaprobleemide hulka.

On ohtlik kevadine tuul ning on ohtlikud ka suvisesed vihmahood. Kuna rohtlates ei saja aastaringi palju (300-600 mm aastas), siis seal on suhteliselt kuiv aastaringi. Kuid see vihmaperiood on suvel ja siis tuleb kõik vihm harilikult alla hoovihmana. See võib tekitada kuni mitmekümnemeetri sügavusega ja mitme kilomeetri pikkusega uhtorgi. Selle nähtuse nimi on erosioon.

 
Pilt: https://annaabi.ee/download.php?i=93700
Uhtorud

Veel on keskkonnaprobleeme. Suurlinnades tekib palju autode heitgaasi ja sellest osa lendleb ka rohtlates. Intensiivse põllundusega aladel on oht, et jõed reostuvad paljust väetise kasutamisest. Inimese käe tõttu võib taimekooslus väheneda.

Need olid siis rohtlate keskkonnaprobleemid!

Rohtlate maavarad

Tänapäeval kaevandatakse rohtlast inimkonnale tähtsaid maavarasid. Näiteks Ukrainas kaevandatakse rohtla aladel kivisüsi. Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kuulub fossiilkütuste hulka ja see on tähtis energia saamise allikas. Seda leidub maapõues palju, kuid inimkond on fokusseeritud nafta kasutamisele. Aga kuna naftat on maal vähem kui kivisüsi, seega hakatakse uuesti tähelepanu panema kivisöe kaevandamisele.

Pilt: https://et.wikipedia.org/wiki/Kivis%C3%BCsi
Kivisüsi

Paljudes stepivööndites leidub veel ka rauamaaki. Rauamaak on kivim või mineraal,mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsasti ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv Puhta raua tähis keemiliste elementide tabelis on Fe, tema aatomnumber on 26 ja puhta raua tihedus on 7.87 g/cm³

Pilt: https://en.wikipedia.org/wiki/Iron_ore

Rauamaak

Kashastanis, rohtla aladel, leidub ka värvilisi metalle ehk mitteraudmetalle, mis ei sisalda rauda üldse või sisaldavad seda väga vähe.

Inimtegevus rohtlates

Viljakate muldade tõttu on rohtlad praeguseks enamasti üles haritud. Looduslikku taimkatet üldse on vähe alles jäänud ning päris puutumata rohtlaala polegi.
Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama.

Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. 

Mais

Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu.

Tavaliselt on ulatuslikud rohtlad oma reljeefilt üsna tasased, mis loob head eeldused põllutöömasinate kasutamiseks. 

Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud  ja maa saagikus väga kõrge. 

Nisu

Teraviljakasvatus rohtlates sõltub suuresti sademeterežiimist, mis võib aga eri aastatel olla üsna erinev. Ikalduaastad vahelduvad väga heade ja saagiküllaste aastatega. 

Teistest kultuurtaimedest kasvatatakse rohtlates päevalille, sojauba,  rapsi, suhkrupeeti, arbuuse ja meloneid.

Pilt rohtlapõldudest.

Peale põllumajanduse, kasutavad inimesed rohtlaid veel ära. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt kariloomi. Leidub ka palju tähtsaid maavarasid, mida sealt kaevandatakse. Maa-alused kaevanduses ja metallurgiatehased reostavad loodust ja hävitavad muldi.

Info: http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-22-1.htm

Rohtlate loomastik

Parasvöötme rohtlate lommastik koosneb peamiselt rohusööjatest. Sealsed kõrrelised on toiduks paljudele imetajatele, nagu näiteks ameerika piison, saiga ja prževalski hobune. Kunagi oli rohtla loomade suhtes liigirikas, kuid nüüdseks on tänu inimesele paljud loomad kas üldse välja surnud või on praegu väljasuremisohus (nt Prževalski hobune). Praegu elavad seal taimetoidulistest imetajatest nt saiga-antiloop, metseesel ja piison.

Pilt: http://pameerika.weebly.com/loomastik.html

Ameerika piison. Paksu karvkattega piison on pärisveislaste alamsugukonna perekonda kuuluv veislane. Paks karvkate tagab külmade päevade üle elamise.

Pilt: http://www.missundevils.com/25099/student-life/the-saiga/

Saiga. Väga ohustatud antiloobiliik, kes elab ainult maailmas paaris piirkonnas. Jookseb väga kiiresti ja suudab kiiresti kiskjate eest ära joosta.

Pilt: https://et.wikipedia.org/wiki/Pr%C5%BEevalski_hobune

Prževalski hobune. Punasesse raamatusse kirjutatud väljasuremisohus loomaliik hobuste perekonnast.

Sealsed kiskjad on aga väikesed. Parasvöötme rohtlates elavad näiteks marmortõhk, mustjalg-tuhkur, koiott, lakkhunt, hüään ja mäger.

Pilt: https://www.all-about-ferrets.com/marbled-polecat.html

Marmortõhk. Väike imetaja.

Pilt: https://et.wikipedia.org/wiki/Koiott

Koiott. See on läänepoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi korelaste sugukonda kuuluv loomaliik. Jahti pidades jookseb kuni 69 km tunnis.

Pilt: http://pilt.delfi.ee/album/253763/

Lakkhunt. Teise nimega guara on koerlaste sugukonda lakkhundi perekonda kuuluv kiskja, kes on oma perekonna ainus liik.

Närilistest on üks omanäolisemaid rohtlahaukur. Veel närilistest elutsevad rohtlas suslik, lemming ja mutt.

Pilt: https://et.wikipedia.org/wiki/Rohtlahaukur

Rohtlahaukur. See on Põhja-Ameerika rohumaadel elavate näriliste perekond, mis kuulub oravlaste sugukonda. Üks tuntumaid rohtlate loomi.

Lindudest võib rohtlates näha maailma raskeimat lendavat lindu suurtrappi. Veel võib lindudest näha nt pistrikut, jaanalindu, siniraagu ja põldvutti.

Pilt: https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-rohtla/

Suurtrapp. Üks suurimaid lendavaid linde

Rohtlates leidub ka madusid ja roomajaid nagu nt stepivaskuss.

Pilt: https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-rohtla/

Stepivaskuss. Rohtlates elav madu.

Nii palju siis rohtla loomastikust!

Rohtlate taimestik

Kevadel, kui lumi muutub sulamisveeks ja sajab hoovihma, hakkavad arenema ja õitsema rohttaimed. Kuna suvi on kuum ja vett vähe, peavad taimed paari kuu jooksul valmima. Selliseid taimi nimetatakse efemeerideks.

Rohtla kliima on sobiv kuivalembeliste tihedapuhmikuliste kõrreliste kasvuks. Selliseid taimi kasvab rohtlates väga palju erinevaid. Need taimed on kuuma suvega hästi kohastunud, kuna põua saabudes keeravad nad oma lehed rulli, vähendamaks aurumist. Näiteks Argentiinas mägipampas loeti ühe kuupmeetri kohta 89 taimeliiki.

Pilt: https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-rohtla/

Sagedamini võib neist kohata habeheina, preeria- ja piisonirohtu, mis kõik kasvavad Põhja-Ameerikas.

Lisaks kõrrelistele võib rohtlast leida ka „kompasstaimi.“ Kuivades tingimustes pöörduvad nende taimede lehed serviti põhja-lõuna suunas. Kui nad pööravad oma lehed servaga lõuna suunas, siis hoiavad nad oma lehti päevase päiksekiirguse eest, millega vähendavad nad ka aurumist. Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus, mis takistab tuule liikumist lehepinna lähedal. Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis auramise intensiivsust vähendab. Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist.

Rohtlate kliimatingimused võimaldavad kasvada vaid väga vähestel puudel.

Neist üks on hõbevaher. Selle taime lehtede alumine külg on valge ja kui puu tuule käes õõtsub, sätendavad ta lehed.

Pilt: http://www.hortes.ee/search/h%C3%B5bevaher/
Hõbevahtra lehed.

Teine puu, mida võib kohata Põhja-Ameerika rohtlates, on hikkoripuu, mille puit on nii elastne, et sellest võib valmistada suuski.

Pilt: https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-rohtla/

Kõrrelistega kõrvuti kasvavad rohtlas ka poolpõõsad, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud. Levinumad neist on pujuliigid.

Peale kõrreliste ja puhmikute kasvavad rohtlates ka samblikud ja lühiealised õistaimed (pojengid, kullerkupud ja tulbid). Leidub ka poolpõõsaid, mis on maapealt rohelised, maa alt aga puitunud.

Pilt: https://www.taskutark.ee/m/parasvootme-rohtla/
Pojengid

Pilte taimedest, mis kasvavad rohtlas: 

Pilt: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlataimed.htm

Iirised. Kuna iiirised on sibulaga taimed, siis nad saavad koguda talveks endale sibulasse toitaineid, et talv ülde elada ja kevadel uued pealsed ajada.

Selline näeb välja rohtla üldiselt:

Pilt: https://et.wikipedia.org/wiki/Rohtla

Mullastik

Rohtla peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Huumusekiht on kuni 2 meetrit sügav. Rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad väga huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatest põllustatud.

Pilt: https://www.slideshare.net/KarlKukk/muld

Mulda kaevavad käike rohtlate väiksemad loomad nt mustjalg-tuhkur.

Pilt: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tuhkur_teelekepler.htm

Kliima

Rohtlate kliima on mandriline. Rohtlates sajab mõõdukalt 300-400 mm aastas, kõikidel kuudel valdavalt võrdselt. Euraasia mandril on rohtlate aasta keskime temperatuur 5,4 kraadi. Suvekuudel kuni 20 kraadi ja talvel kuni -20. All on kliimadiagrammid kohtadest, mis asuvad rohtlaaladel (Amarillo USA-s, Balhaš Kasahstanis ja Ulan-Bator Mongoolias). Suvekuudel on rohkem sademeid ja suurem temperatuur kui talvekuudel.

Pildid: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlakliima.htm

Parasvöötmelise kliima iseloomulikud tunnused: suvel on kõrged õhutemperatuurid ja talvel madalad. On nähtavalt eraldatavad 4 aastaaega. 
Suvekuudel on rohkem sademeid kui talvekuudel ja tavaliselt on suvi põuane. 

Parasvöötme ja lähistroopiliste rohtlate tutvustus

Tere! see blogi räägib siis parasvöötmete ja lähistroopilistest rohtlatest! 

Pilt: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm

Rohtlad on suured tasased või madalate küngastega maa-alad, mida katavad rohttaimed ja üksikud puud või puudesalud väikeste veekogude ääres. Parasvöötme ja lähistroopika rohtlad on märgitud kaardil helekollase värviga. (G) Täpsemalt asuvad parasvöötme rohtlad Põhja-Ameerika keskosas, Euraasia keskosas ja väike ala ka Austraalias. Lähistroopilist rohtlat on ainult ühes kohas ja see asub Lõuna-Ameerika lõunaosas.

Rohtlate naabervöönditeks on poolkõrbed ja lehtmetsad.

Rohtlatel on ka nimetused:

Euraasias - Stepp,

Põhja-Ameerikas - Preeria,

Lõuna-Ameerikas - Pampa,

Aafrikas - Veld ja

Ungaris - Pusta.

Edaspidi räägib see blogi siis selle looduskoosluse kliimast, mullastikust, loomastikust jne. Järgmise postituseni!